Osavõtjad

2011/2012. õ-a viiakse ajaloo olümpiaad läbi kahes voorus.

Piirkondlik (I) voor toimub 11. veebruaril 2012. a. maakonnakeskustes, Tallinnas ja Tartus, üleriigiline (II) voor toimub 21. märtsil 2012. a. Tartus.

Olümpiaadi piirkondlikus voorus osalevad VI–XII klasside õpilased nii eesti kui vene õppekeelega koolidest. Piirkondlikku vooru pääseb õpilane omakorda koolivoorust. Vene keelde tõlgitakse põhikooli (VI-IX klass) piirkondliku vooru küsimused. Gümnasistid võivad vajadusel kasutada sõnaraamatut.

Üleriigilises voorus osalevad õpilased IX – XII klassini. Võistlema kutsutakse iga piirkonna võitja, kui ta on saanud vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast ja lisaks parimate tulemustega õpilased punktiarvestuse alusel, kokku 25 õpilast igast vanuserühmast, s.o IX – XII klassist.

Piirkondlik voor

Olümpiaadi piirkondlikus voorus konkureerivad järgmised piirkonnad:

  1. Harjumaa
  2. Hiiumaa ja Läänemaa
  3. Ida-Virumaa
  4. Järvamaa
  5. Jõgevamaa
  6. Lääne-Virumaa
  7. Põlvamaa
  8. Pärnu linn ja Pärnumaa
  9. Raplamaa
  10. Saaremaa
  11. Tartu linn
  12. Tartumaa
  13. Valgamaa
  14. Viljandimaa
  15. Võrumaa
  16. -20. Tallinn

Piirkondlik voor algab kell 10.00. Olümpiaaditöö kirjutamise aeg on VI–VIII klassis 90 minutit ja töö eest on võimalik saada maksimaalselt 60 punkti. IX – XII klassi õpilaste töö kirjutamise aeg on 120 minutit ja töö eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti.

Piirkonnavooru küsimused koostatakse põhikooli klassidele (VI-IX) etteantud kirjanduse põhjal, gümnaasiumiklassidele teemade juures antud märksõnade põhjal, kusjuures materjali märksõnade avamiseks saab iga olümpiaadil osaleja ise otsida ja valida oma aineõpetaja toel.

Tööde parandamine piirkondlikus voorus toimub kohtadel.

Üleriigilise vooru küsimused koostab žürii, kuhu kuuluvad TÜ ajaloo-osakonna üliõpilased ja õppejõud.

21. märtsil on pärast üleriigilise vooru võistlustööde kirjutamist  osalejatel võimalus tutvuda Tartu muuseumide ja näitustega.

Piirkondliku vooru küsimusi kontrollib ja hindab piirkondlik komisjon. Palume saata oma piirkonna võitjate (kes on saanud enam kui 60% võimalikest punktidest) ja iga vanuserühma (klassi) viie parema õpilase nimed ja tulemused (saavutatud punktide arv) 23. veebruariks Heli Aiaotsale e-maili aadressil: heli.aiaots@gmail.com. Kui tööde hindamisel tekib vaidlusi, palume need tööd saata hindamiseks olümpiaadi komisjonile aadressil: Heli Aiaots, Veski 5, 48106, Põltsamaa või tuua Põltsamaa Ühisgümnaasiumi.

Komisjon avalikustab lõppvooru kutsutute nimed 28. veebruariks. Nimekiri pannakse üles Tartu Ülikooli Teaduskooli ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi koduleheküljele. Tagasisidet kutsutute osalemisest ootame 12. märtsiks.

Olümpiaadi teemad

6. klass – Vana Rooma

7. klass – Viikingid, Vana-Vene ja Bütsants

8. klass – Prantsuse revolutsioon

9. klass – Eesti iseseisvuse taastamine (1987-1992)

Gümnaasium:

Eesti ajalugu – Eesti Rootsi ajal

Inimene. Ühiskond. Kultuur – Vana-Rooma. Kristluse teke

Lähiajalugu –Maailm 20. sajandi alguses. I maailmasõda.

 

Olümpiaaditeemade kirjandus ja märksõnad avalikustatakse Tartu Ülikooli Teaduskooli ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi koduleheküljel www.eays.edu.ee septembrikuu jooksul.

Kontakt

Ajalooolümpiaadi komisjoni koosseis:

Harry Laiv, Heli Aiaots, Ivo Maripuu, Kalle Lõuna, Liivi Vislapuu, Maaja Nagel, Hele Israel, Helle Ruusmaa.

 

Kontaktisik: Heli Aiaots

e-mail: heli.aiaots@gmail.com

tel.: +3725238871

Olümpiaaditeemade kirjandus ja märksõnad

6. klass – Vana-Rooma

Märksõnad:

Itaalia looduslikud olud. Rooma linna tekkimine. Kuningate aeg. Vabariik (ühiskondlik korraldus, Itaalia alistamine, Rooma võimu laienemine Vahemere maades, Hannibal, kodusõjad Roomas, Caesar, vabariigi lõpp) Keisririik (ühiskondlik korraldus, Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine) Eluolu ja kultuur ( arhitektuur, avalikud mängud, Rooma õigus, kalender, riietus, elamud, toit)

Kirjandus:

M. Kõiv. Inimene, ühiskond, kultuur. Vanaaeg. Avita, 2006, lk 137, 142-163 või Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Koolibri, 1998, lk 155, 158-186.

H. Palamets. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Valgus, 1976, lk 174-180; 184-202.

Antiigileksikon I. Valgus, 1983, lk 77-78 (Augustus), lk 94-95 (Caesar), lk 176 (Hannibal, Hannibal ad portas);

J.-N. Robert. Rooma. Odamees, 2010, lk 19-27, 57-63, 76-80, 92-94, 99-103, 138-140, 187-191, 231-233 (praegu müügil).

M. Denti. Keisririigiaegne Rooma. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999, lk 6-9, 12-13, 20-29, 32-35, 38-39, 42-45.

7. klass – Viikingid, Vana-Vene ja Bütsants

Viikingid

Ühiskond. Retked – põhjused, piirkonnad, avastused, kaubandus, rüüstamised. Usk – jumalad, nende tunnused.

Isikud – Erikir Punane, Harald Sinihammas, Rollo (Rolf), Knud Suur, Olav Tryggvason

Vana- Vene

Riigi teke. Ühiskond. Ristiusustamine.

Isikud – Rjurik, Oleg, Jaroslav Tark

Büstants

Ühiskond. Õigeusu kirik.

Isikud – Justinianus I

Seosed viikingite, Vana-Vene ja Bütsantsi vahel

Kirjandus:

Allan, Tony. Viikingid. Heitlus aegade lõpus. Ilo, 2004, lk 7-19, lk 26-91, lk 112-137.

Sergejev, Dmitri, Vseviov, David. Venemaa – lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Valgus, 2002, lk 35-50, lk 75-110, lk 141-173.

Palamets, Hillar. Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust. Valgus, 1991, lk 4-64.

8. klass – Prantsuse revolutsioon

Märksõnad:

Reformikatsed absolutistliku monarhia raames. Generaalstaatide valimised. Bastille´ vallutamine. Asutav Kogu, Seadusandlik Kogu. „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Kodanlik seadusandlus. Kuninga küsimus. Vabariigi väljakuulutamine. Jakobiinide diktatuur. Direktoorium. Sotsiaalsed probleemid, religiooniprobleemid. Revolutsioon ja kultuuriküsimused. Rahvusvahelised vastukajad.

Isikud:

Louis XVI, Marie Antoinette, Marie Joseph de La Fayette, Honore Gabriel de Mirabeau, Jean Paul Marat, Maximilien Robespierre, Georges Jacques Danton.

Kirjandus:

H. Piirimäe, K. Piirimäe, V. Tamul. Maailma ajalugu 1789-1849. Õpik 9. klassile, 1. vihik. Tallinn, 1996, lk 7-50.

K. Piirimäe, O.- M. Klaassen, H. Piirimäe, K. Piirimäe, T. Tannberg. Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg. Tallinn, 2001, lk 129- 147.

H. Piirimäe. Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. Tallinn, 1990, lk. 30-140.

9. klass – Eesti iseseisvuse taastamine (1987 – 1992)

Märksõnad:

Iseseisvuse taastamise eeldused. Fosforiidikampaania. Hirvepargi miiting. IME ettepanek. Eesti Muinsuskaitse Selts. Loomeliitude ühispleenum. Rahvarinde loomine. Laulev revolutsioon. Ühiskonna politiseerumine (ERSP, RR, Interrinne). Suveräänsusdeklaratsioon. Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress. Balti kett. Üleminekuperiood. Omariikluse taastamine. Põhiseaduse vastuvõtmine. Rahareform ja üleminek turumajandusele. Põhiseaduslike institutsioonide taastamine (Riigikogu valimised, presidendivalimised, valitsuse moodustamine). Eesti Vabariik rahvusvahelisel areenil (tunnustamine, vastuvõtt ÜRO-sse, välispoliitilised probleemid)

Isikud:

Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin, Tunne Kelam, Mart Laar, Lennart Meri, Ülo Nugis, Lagle Parek, Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Karl Vaino, Trivimi Velliste, Vaino Väljas.

Kirjandus:

Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125.

Pajur,A. Tannberg,T. Eesti ajalugu II. 20. sajandist tänapäevani. Õpik gümnaasiumile. Tallinn, 2006, lk. 140-163.

Vahtre, S. (koostaja). Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn, 2007, lk. 307-332.

Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005, lk. 374-403.

Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2008, lk. 262-288.

Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn, 2010, lk. 192-207.

Made,T. Ükskord niikuinii 1986-1991. Tallinn, 2006, lk. 67-144; 260-272; 339-347; 370-379.

Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Kirjastus Argo, lk. 295-327.

http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1985-1991_Iseseisvuse_taastamine/

Gümnaasium

Vana-Rooma. Kristluse teke

Märksõnad:

Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp.

Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees.

Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus.

Rooma linn ja ehituskunsti areng.

 

Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid).

Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse  elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine.

 

Kaart: Rooma riigi laienemine.

Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus LiviusSeneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus.

Eesti Rootsi ajal

Märksõnad:

Rootsi võimu kehtestamine Eestis ja võitlused Eesti- ja Liivimaa pärast.

Rootsi sekkumine Liivi sõtta 1561. Rootsi vägede tegevus Eesti aladel 1581-1582. Jam Zapolski vaherahu. Pljussa vaherahu. Täyssinä rahu. Rootsi-Poola ja Rootsi-Vene  sõjad 17. sajandil. Altmargi vaherahu. Brömsebro rahu.  Oliwa rahu.  Kärde rahu. Põhjasõja eellugu ja taust. Põhjasõja peamised sündmused Eesti- ja Liivimaal. Eestlased Põhjasõjas. Uusikaupunki rahuleping.

Võimukorraldus Rootsi aladel. Eestit valitsenud Rootsi kuningad, nende seosed Eestis toimunuga. Eesti- ja Liivimaa kubermangude juhtimine. Eesti- ja Liivimaa haldusjaotuse muutumine 1583-1721. Kohtusüsteem. Aadliomavalitsused.  Suhted keskvõimu ja aadli vahel. Reduktsioon. Talupoegade õigusliku olukorra muutumine Rootsi ajal. Linnad.

Kultuur Rootsi ajal. Luterlik kirik, selle organisatsiooniline ülesehitus, luterluse muutumine valitsevaks usuks.  Rahvahariduse algus. Forseliuse seminar. Gümnaasiumid ja ülikool. Kirjasõna areng: eesti keele grammatika, eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjasõna, ajakirjanduse algus. Barokk-kunst. Muutused kiriku- ja kindlusarhitektuuris. Talupojakultuur.

Rahvastik Rootsi ajal. Sõdade, näljahädade ja epideemiate mõju rahvaarvule. Migratsioon.

Majandus Rootsi ajal. Kaubandus ja käsitöö.  Manufaktuuride loomine. Mõisa- ja talumajandus. Vakuraamatud  ja adramaarevisjonid.

Isikud: Balthasar Russow, Joachim Jhering, Johann Fischer, Hermann Samson, Bengt Gottfried Forselius, Christian Ackermann,  Ignatsi Jaak, Pakri Hanso Jürri, Heinrich Stahl, Johann Hornung, Johan Skytte, Andreas ja Adrian Virginius, Reinhold Patkul, Jacob Johan Hastfer, Clas Tott, August II Tugev, Frederik IV, Peeter I,  Wolmar Anton von Schlippenbach, Boriss Šeremetjev, Käsu Hans, Ronga Tehvan.

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda

Märksõnad:

Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul: impeeriumid; riikidevahelised suhted s.h. sõjalised liidud; muutused poliitilisel kaardil.

Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses: Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda, Balkani sõjad.

Tehnika ja teaduse areng 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses: õhusõidukid, merendus, side, meditsiin.

Esimene maailmasõda: põhjused ja ajend; sõjaplaanid ja sõdivad koalitsioonid; sõjategevus: Schlieffeni plaani läbikukkumine ja Marne’i lahing, Verduni lahing, manööversõda Idarindel, meresõda; uuendused sõjatehnikas ja sõjapidamisviisides; sõjategevuse lõpp Ida- ja Läänerindel; impeeriumite kokkuvarisemine.

Pariisi rahukonverents: Versailles’, Trianoni, Saint-Germaini, Sèvres’i rahulepingud; uued riigid ja riigipiirid Euroopas ja Lähis-Idas.

 

* 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus moodustavad ajalooliselt ühtse terviku ja piiri tõmbamine täpselt sajandivahetuse kohale ei ole otstarbekas. Seetõttu võib sisse tulla ka küsimusi selle kohta, mis toimus 1890. aastatel.