Osavõtjad

2013/2014. õppeaastal viiakse ajaloo-olümpiaad läbi kahes voorus.

I voor toimub 15. veebruaril 2014 maakonnakeskustes.

II voor toimub 19. märtsil 2014 Tartus.

Olümpiaadi piirkondlikus voorus osalevad VI – XII klasside õpilased nii eesti kui vene õppekeelega koolidest. Piirkondlikku vooru pääseb õpilane omakorda koolivoorust. Vene keelde tõlgitakse põhikooli (VI – IX klass) piirkondliku vooru küsimused. Gümnasistid võivad vajadusel kasutada sõnaraamatut.

Üleriigilises voorus osalevad õpilased IX – XII klassini. Võistlema kutsutakse iga piirkonna võitja, kui ta on saanud vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast ja lisaks parimate tulemustega õpilased punktiarvestuse alusel, kokku 30 õpilast igast vanuserühmast, s.o IX – XII klassist.

Olümpiaadi esimeses voorus konkureerivad järgmised piirkonnad:

  1. Harjumaa
  2. Saaremaa
  3. Hiiumaa
  4. Läänemaa
  5. Ida-Virumaa
  6. Narva
  7. Järvamaa
  8. Jõgevamaa
  9. Lääne-Virumaa
  10. Põlvamaa
  11. Pärnu
  12. Pärnumaa
  13. Raplamaa
  14. -15. Tartu
  15. Tartumaa
  16. Valgamaa
  17. Viljandimaa
  18. Võrumaa
  19. -24. Tallinn

Piirkondlik voor algab kell 10.00. Olümpiaaditöö kirjutamise aeg on VI – VIII klassis 90 minutit ja töö eest on võimalik saada maksimaalselt 60 punkti. IX – XII klassi õpilaste töö kirjutamise aeg on 120 minutit ja töö eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti.

Žürii liikmed valmistavad ette iga teema kohta märksõnad ning kirjanduse nimekirja, mis põhikoolis ei tohi ületada 300 ja gümnaasiumis 500 lehekülge.

märtsil on pärast üleriigilise vooru võistlustööde kirjutamist osalejatel võimalus tutvuda Tartu muuseumide ja näitustega.

Piirkondliku vooru küsimusi kontrollib ja hindab piirkondlik komisjon. Palume saata oma piirkonna võitjate (kes on saanud enam kui 60% võimalikest punktidest) ja iga vanuserühma (klassi) kuue parema õpilase nimed ja tulemused (saavutatud punktide arv) 28. veebruariks Aare Ristikivile e-posti aadressil: aare.ristikivi@htg.tartu.ee. Kui tööde hindamisel tekib vaidlusi, palume need tööd saata hindamiseks olümpiaadi komisjonile aadressil: Aare Ristikivi, Hugo Treffneri Gümnaasium, Munga 12, Tartu 51008 või tuua isiklikult kohale samal aadressil. Komisjon avalikustab lõppvooru kutsutute nimed 9. märtsiks. Nimekiri pannakse üles

Tartu Ülikooli Teaduskooli ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi koduleheküljele. Tagasisidet kutsutute osalemisest ootame 14. märtsiks.

Olümpiaadi teemad

Põhikool:

6. klass – Vana-Egiptus
7. klass – Araabia ja islam
8. klass – Inglismaa Rooside sõjast XX sajandi alguseni
9. klass – Maailm XX sajandi alguses. Esimene maailmasõda

Gümnaasium:

Maailma ajalugu – teadus ja tehnika 19. sajandil
Eesti ajalugu – Eesti XX sajandi alguses. Esimene maailmasõda
XX sajand – Maailm 1991-2011

Olümpiaadi žürii liikmed

Madis Somelar (Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Hansagümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool) Kalle Lõuna (Läänemaa Ühisgümnaasium), Harry Laiv (Kadrina Keskkool), Liivi Vislapuu (Viljandi Gümnaasium), Maaja Nagel (Tartu Karlova Gümnaasium), Hele Israel (Rapla Ühisgümnaasium), Ivo Maripuu (Orissaare Gümnaasium), Aare Ristikivi (Hugo Treffneri Gümnaasium)

Olümpiaaditeemade kirjandus ja märksõnad

6. klass – EGIPTUS (Liivi Vislapuu)

Märksõnad:

Geograafiline asend, loodusolud, Niilus. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, kuningavõimu olemus. Olulisemad valitsejad. Memphis ja Teeba. Igapäevane eluolu: perekond, elatusalad, elamu, toidulaud, riietusjne. Usk: jumalad, templid, müüdid, surmajärgsus, pühad loomad. Haridus: kiri ja kirjandus, teadus. Kunst: hauakambrid ja templid, kujutav kunst, skulptuur

Kirjandus:

  1. Inimene, ühiskond, kultuur I -õpik gümnaasiumile. Tallinn, 1998. Lk. 17-48
  2. Kunstikultuuri ajalugu – õpik 10. klassile, lk. 26-41
  3. Vana-Egiptus, maailma avastusretk piltides. Kirjastus Sinisukk, 2005. Lk. 6-124
  4. Sergei Stadnikov. Egiptus, kohtumine Vana- Egiptusega. AS Ajakirjade Kirjastus, 2007 lk. 25- 29, 32-38
  5. Renate Germer Muumiate saladus. Tallinn 2000 lk. 79- 113, 119-133
7. klass – ARAABIA JA ISLAM (Harry Laiv)

Märksõnad:

Araabia ja araablased enne islamit. Islami tekkimine. Muhamed. Islami usukombed. Araabia kalifaat: kujunemine, vallutused, kaubandus ja käsitöö, naiste olukord, elu-olu. Kultuur: haridus, kirjandus, teadus, ehituskunst. Araabia kultuuri ja olustiku mõju Lääne-Euroopale.

Kirjandus:

  1. Mait Kõiv, Priit Raudkivi. Keskaeg I. Ajalooõpik 7. klassile. Avita, 2004. Lk. 58-70.
  2. Inna Põltsam-Jürjo, Juhan Kreem, Pärtel Piirimäe, Marika Mägi, Regina-Maria Blauhut, Kattri Ezzoubi. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile II osa. Avita, 2012. Lk. 18-25.
  3. Helmut Piirimäe (koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. XI klassiajalooõpik. Koolibri, 2000. Lk. 57-61.
  4. Mait Kõiv, Mati Laur. Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Avita, 2007. Lk. 49-61.
  5. Hillar Palamets. Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust. Valgus, 1991. Lk. 66-137.
  6. Tatjana Irmijajeva. Islamimaailma ajalugu. Vanadest araablastest Osmanite impeeriumi rajamiseni. Avita, 2002. Lk. 13-44; 128-138.
  7. Alex Woolf. Lühike maailma ajalugu. Inimkonna lugu esiajaloost kuni tänaseni. ERSEN, 2010. Lk. 174-179.
  8. www.islam.pri.ee/index.php?id=6,10,18,22,87,88,89,90,91,92,93,94,95.
8. klass – Inglismaa Rooside sõjast 20. sajandi alguseni (Maaja Nagel)

Märksõnad:

Inglismaa 15. sajandi II poolel ja 16. sajandil – Rooside sõja tulemused, Tudorite dünastia, Henry VII, ühiskondlik ja majanduslik areng. Henry VIII ja reformatsioon, Elisabeth I, laienemine ookeani taha

Inglismaa 17. sajandil – Stuartite dünastia algus, kuninga ja parlamendi vastasseis, Charles I, kodusõda, Cromwell, kuningavõimu restauratsioon, kuulus revolutsioon, Õiguste bill

Inglismaa 18. sajandil – ühiskondlik ja majanduslik areng, parlamentarismi kindlustumine, välispoliitika

Inglismaa 19. sajandil ja 20. sajandi alguses– kontinentaalblokaad, võitlus Napoleoni vastu, admiral Nelson, Inglismaa ja Viini kongress, tööstuslik pööre, viktoriaanlik ajastu, konservatiivid ja liberaalid, parlamendireformid, koloniaalpoliitika, Iirimaa probleem. Inglise-Prantsuse ja Inglise-Vene lepingud

 

Kirjandus:

  1. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_VII(või P. Raudkivi, Tudorid Inglismaa troonil. Ühe suguvõsa lugu 1485-1603, Argo, 2002, lk 33-38)
  2. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_VIII(või P. Raudkivi, Tudorid Inglismaa troonil. Ühe suguvõsa lugu 1485-1603, Argo, 2002, lk 33-79)
  3. http://et.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_I(või P. Raudkivi, Tudorid Inglismaa troonil. Ühe suguvõsa lugu 1485-1603, Argo, 2002, lk114-128)
  4. http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_I
  5. http://et.wikipedia.org/wiki/Cromwell
  6. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulus_revolutsioon
  7. http://et.wikipedia.org/wiki/Viktoriaanlik_ajastu
  8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kontinentaalblokaad
  9. http://et.wikipedia.org/wiki/Nelson
  10. Jeremy Black, Briti saarte ajalugu, Valgus, 2004, lk 96-100, 121-122, 153-157, 161-162, 176-179, 187-188, 196-198
  11. M. Kõiv, M. Laur, Inimene, ühiskond, kultuur, keskaeg, II osa, Avita, 2007, lk 231, 238-239
  12. M. Laur, T. Tannberg, Inimene, ühiskond, kultuur, uusaeg, III osa, Avita, 2009, lk 16-19, 85-86, 94-95,
  13. H. Piirimäe, V. Tamul, K. Piirimäe, Maailma ajalugu 1600-1918 1. osa, Valgus, 1998, lk 74-84
  14. H. Piirimäe,jt , Maailma ajalugu 1600-1918, 2. osa, Valgus, 1988, lk 53-59, 170-179, 215-223, 257-258, 260
  15. Imeline ajalugu, Nr2/2013, lk 78 (admiral Nelsonist )
9. klass – Maailm XX sajandi alguses. Esimene maailmasõda (Ivo Maripuu)

Märksõnad:

Maailm XX sajandi alguses:Tähtsamad impeeriumid (USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Briti impeerium, Venemaa) ja nende poliitika (valitsemine ja valitsejad, Inglise-Buuri sõda ja Vene-Jaapani sõda). Tehnika ja teaduse areng: Pariisi maailmanäitus, transpordivahendite, side ja fototehnika areng. Teatrid, kinod ja ostukeskused – tarbimisühiskonna algus.

Esimene maailmasõda:Rahvusvahelised suhted (Keskriikide ja Antanti kujunemine) ja kriisid, mis viisid maailmasõjani. Sõja ajend ja puhkemine. Sõdivad pooled, tähtsamad rinded ja lahingud, uuendused sõjatehnikas ja sõjapidamisviisides. Sõja lõpp ja impeeriumite kokkuvarisemine.

 

Kirjandus:

  1. Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. Õpik X klassile. Koostanud Kaido Jaanson. „Koolibri” 1992. Lk. 4-28, 53-56, 62-71, 78-95, 97-103, 107-129.
  2. Philipp Blom „Pöörased aastad” „Varrak” 2010. Lk. 23-30, 43-66, 303-326, 370-399.
  3. John Keegan „Esimene maailmasõda” „Varrak” 2002. Lk. 21-32, 35-55, 59-78, 177-201, 255-301, 363-410.

Gümnaasium

Teaduse ja tehnika areng XIX sajandil (Madis Somelar)

Märksõnad:

Ehitus: Eiffeli torn, raudbetoon, teraskarkass.

Filmikunst: filmikaamera-projektor, fotograafia, kino.

Masinad: diiselmootor, dünamo, elektriauto, elektrimootor, elektritool, elektritramm, jalgratas, kirjutusmasin, lift, mehaaniline teraviljakombain, sisepõlemismootoriga auto, muruniiduk, õhulaev, õmblusmasin.

Meditsiin: abordi legaliseerimine, anesteesia, antiseptiline kirurgia, aspiriin, desinfitseerimine, elektriline kuuldeaparaat, hambaniit, heroiini kasutuselevõtt ravis, kontaktläätsed, malaaria avastamine, marutõbi, röntgenfotograafia, Snelleni silmatest, steriliseerimine, stetoskoop, süstal, tuberkuloos, vereülekanne.

Olme: aeglukuga seif, Ameerika mäed, deodorant, elektriline tulekahjualarm, gaasipliit, hommikusöögihelbed, hõõglamp, isoleeritud juhe, klammerdaja, kompostkäimla, konservtoit, kopeerpaber, kummikud, linnaelu, linoleum, margariin, munitsipaalveepuhastus, mänguõhupall, närimiskummi, piimapulber, tuletikk, vaakumpurk, vihmamantel, äratuskell, sünteetiline kiud, teksased.

Side: ajakirjad, ajalehed, Atlandi ületamise rekord, auruvedur, grammofon, killustiktee, metroo, omnibuss, postmark, purilennuk, raadio, raudtee, Suessi kanal, sõrestiksild, telefon, telegraaf, telegraafikood.

Sõjandus: dünamiit, kuulipilduja, revolver, tagantlaetav püss, torpeedo.

Teadlased, leiutajad ja teise suurkujud: Alexander Graham Bell, Amedeo Avogadro, André-Marie Ampère, Antoine-Henri Becquerel, Charles Darwin, Dmitri Mendelejev, Edward Jenner, Guglielmo Marconi, Heinrich Rudolf Hertz, Hiram Stevens Maxim, Isaac Singer, James Clerk Maxwell, James Joule, Jean-Joseph Lenoir, Johann Gregor Mendel, John Dalton, John Joseph Thomson, Karl Benz, Lord Kelvin, Louis Pasteur, Marie Curie, Michael Faraday, Paul Ehrlich, Richard Jordan Gatling, Samuel Morse, Sigmund Freud, Thomas Alva Edison, Thomas Crapper, vennad Nobelid, Wilhelm Conrad Röntgen, Wilhelm Gottlieb Daimler.

Teadus ja tööstus: aatomi ehituse avastamine, alateadvus, bakteriteooria alused, Braille’i kiri, elekter, elektromagneetiline valgusteooria, esperanto keel, evolutsiooniõpetus, identifitseerimine sõrmejälgede järgi, jäätunud mandri vallutamine, keemilise maailma klassifitseerimine, kõlar, Maa vanus, maailmakaart, maailmanäitus, naftapuurimise algus Bakuus, neandertallase avastamine, okastraat, pastöriseerimine, positivism, põllukeemia, radioaktiivsus, Rosette’i kivi dešifreerimine, röntgenikiirte avastamine, trükitud pildid, tuukriülikond, õhkrehv.

Kirjandus:

  1. J. Balchin. 100 teadlast, kes muutsid maailma. Tallinn: Ersen 2008. Lk 96–103, 108–139, 142–147, 154–155, 160–161.
  2. R. Castleden. Sündmused, mis muutsid maailma. Tallinn: Tänapäev 2008. Lk 250–253, 255–257, 259–262, 264–267, 270–276, 283–284, 286–291, 294–297, 300, 302–305, 308–313, 318–324.
  3. J. Challoner. 1001 leiutist, mis muutsid maailma. Tallinn: Varrak 2010. Lk 249, 251–255, 257, 262, 263, 266, 270, 272, 275–277, 279-280, 282–283, 285-288, 295, 299-300, 302–303, 308, 310–311, 314, 319, 322, 324, 327, 332–335, 338–340, 345, 347-348, 360, 366–367, 370–372, 379, 383, 384, 394, 397, 401, 449, 452, 470, 490, 492-494, 497, 501.
  4. D. Diehl, M. P. Donnelly. Leiutajad ja laiutajad. Kuidas ajalugu unustab tõelised avastajad ja leidurid. Tallinn: Koolibri 2009. Lk 35–155.
  5. A. Espenberg jt. Uusaeg. 4. Tallinn: Avita 1994. Lk 87–92.
  6. E. Friedell. Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani. IV. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2012. Lk 44–45, 66–68, 92–97.
  7. P. Furtado. 1001 päeva, mis muutsid maailma. Tallinn: Varrak 2009. Lk 504–505, 513, 515, 517, 523, 533, 542–543, 551, 555, 569, 571, 578, 582, 588, 592, 598–600, 611, 614, 616.
  8. A. Hart-Davis. Ajalugu. Tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani. Täpne ja näitlik teejuht. Tallinn: Varrak 2009. Lk 320–327, 340–345.
  9. K. Hiiemaa jt. H. Piirimäe (koost). Inimene, ühiskond, kultuur. III. Uusaeg. Tallinn: Koolibri 2001. Lk 226–232.
  10. Imeline Ajalugu. 1/2012. Lk 8, 64–69.
  11. Imeline Ajalugu. 2/2012. Lk 36–43.
  12. Imeline Ajalugu. 3/2012. Lk 60–67.
  13. Imeline Ajalugu. 5/2012. Lk 28–33, 60–63.
  14. Imeline Ajalugu. 8/2012. Lk 44–47.
  15. Imeline Ajalugu. 10/2012. Lk 70–77.
  16. Imeline Ajalugu. 11/2012. Lk 78–83.
  17. Imeline Ajalugu. 2/2013. Lk 84–87.
  18. Imeline Ajalugu. 3/2013. Lk 26–29.
  19. Imeline Ajalugu. 4/2013. Lk 44–51.
  20. D. Sassoon. Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani. Tallinn: Varrak 2008. Lk 179–181, 259–281, 475–483, 610–626.
  21. J. Stevenson. Euroopa ajalugu. Tallinn: Varrak 2003. Lk 364–369.
  22. H. G. Wells. Lühike maailma ajalugu. Tallinn: Perioodika 1994. Lk 170–174.
  23. H. Williams. Sündmused, mis muutsid maailma. Tallinn: Pegasus 2007. Lk 127–131.

Rooma linn ja ehituskunsti areng.

 

Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid).

Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse  elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine.

 

Kaart: Rooma riigi laienemine.

Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus LiviusSeneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus.

Eesti ajalugu – Eesti XX sajandi alguses. Esimene maailmasõda (Kalle Lõuna)

Märksõnad:

Kultuur:Kooliharidus. Tartu Ülikool. Kirjandus. Sport. Arhitektuur ja kujutav kunst. Muusika ja teater. Teadus. Kinematograafia. Muutused olmes.

Majandus:Tööstus. Põllumajandus. Kaubandus. Linnastumine. Transport. Ühistegevus.

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel:Balti kubermangude valitsemine.Uus ühiskondlik tõus. Tartu renessanss. Liberaalse rahvusluse mõõdukas ja radikaalne suund. Sotsialistliku liikumise kujunemine. Eestlaste valimisedu linnaomavalitsuste valimistel. Seltsiliikumine.

Vene-Jaapani sõda:Mobilisatsioon. Eestlaste osalemine sõjategevuses, kaotused.

  1. aasta revolutsioon: Revolutsiooni puhkemise põhjused ja algus. Peamised revolutsioonisündmused Eestis. Tulistamine Uuel turul. 17. oktoobri manifest. Legaalsete erakondade loomise algus. Ülemaaline rahvaasemike koosolek. Mõisate põletamine. Sõjaseisukord ja repressioonid. Revolutsiooni tulemused.

Poliitilised olud pärast revolutsiooni:Reformid valitsemises. I-IV Riigiduuma ja eestlaste osalus neis. Rahvusküsimus. Eestlaste valimisedu linnaomavalitsuste valimistel. Seltsiliikumine.

Maailmasõda ja Eesti 1914-1918:Meeleolud sõja alguses, sakslastevastane kampaania. Eestlased Vene sõjaväes. Sõjategevuse jõudmine Eesti aladele. Sõda ja majandus. Sõjategevus Eesti aladel 1917.

Teel iseseisvusele: 1917. aasta veebruarirevolutsioon ja autonoomia saavutamine. Rahvusväeosade loomine. Enamlaste võimuhaaramine. Iseseisvuse mõtte kujunemine. Maanõukogu otsus kõrgemast võimust. Eesti Asutava Kogu valimised. Iseseisvusmanifest ja iseseisvuse väljakuulutamine.

Saksa okupatsioon: Eesti vallutamine Saksa vägede poolt 1918. Eesti valitsemine. Saksa võimude repressioonid, majandus- ja kultuuripoliitika. Balti hertsogiriik. Eesti rahvusväeosade laialisaatmine. Välisdelegatsioon. Saksa okupatsiooni lõpp ja Vabadussõja algus.

Kirjandus:

  1. Eesti ajaloo atlas. Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Anti Selart, Birgit Kibal, Andres Andresen, Ago Pajur. Avita, 2007. Lk 78, 79, 95-103.
  2. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Ilmamaa, Tartu 2010. Lk 348-442.
  3. Eesti ajaloo lugemik gümnaasiumile. Lauri Vahtre, Mart Laar.Maurus, 2012. Lk 121-132, 136-159.
  4. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa 1.01.1900-16.06.1940. Koostajad: Allan Kasesalu, Raul Kilgas, Marje Jõeste, Kristin Aasma. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002. Lk 9-184.
  5. Sulev Mäeltamees. Jaan Poska ja Tallinna juhtimine // Jaan Poska oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi. Tallinn, 2010. Peatoimetaja Küllo Arjakas. Lk 96-127.
  6. Ago Pajur.Iseseisvusmanifesti sünd.//Tuna, 2003. Nr 2. Lk 27-43http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2003/2/2003-2_sisu.pdf
  7. Hillar Palamets. Lugusid toonasest Tartust. Kleio, 2003. Lk 173-177, 187-197.
  8. Mati Õun, Hanno Ojala. Võitlused Läänemerel 1914-1918. Esimene maailmasõda koduvetes. Olion, 2011. Lk 19-24, 60-64, 68, 90-103, 116-117, 138-142,155-227.
XX SAJAND: MAAILM 1991-2011 (Hele Iisrael)

Märksõnad:

Muutused maailmakaardil, uued riigipiirid. Jugoslaavia lagunemine. Pingekolded ja konfliktipiirkonnad: Lahesõda, Tšetšeenia sõjad, 11.09.2001, Afganistani sõda, Iraagi sõda, Iisraeli ja Palestiina suhted, Kosovo, Gruusia-Venemaa sõda. Isikud: Bill Clinton, George W. Bush, Boris Jeltsin, Vladimir Putin, Osama bin Laden, Saddam Hussein, Slobodan Milosevic. Euroopa Liit 1991-2011. Globaliseerumine ja globaalprobleemid, muutused rahvusvahelistes suhetes, poliitikas, sõjapidamises.

Kirjandus:

  1. Mart Laar, Lauri Vahtre. Lähiajalugu gümnaasiumile II. 2007 lk 150-181
  2. Alastair Finlan. Jugoslaavia kokkuvarisemine 1991-1999. 2008 lk 7-54 ja 62-89
  3. Alastair Finlan. Lahesõda 1991. 2009 lk 7-35ja 66-91
  4. Francois Gere. Miks puhkevad sõjad? Geopoliitika ajastu. 2007. Lk 71-86 ja 148- 227
  5. Ronald D. Asmus. Väike sõda, mis raputas maailma. Gruusia, Venemaa ja Lääne tulevik. 2010. Lk 15-32, 69-102 ja 185-209
  6. Jaak Valge ja Kalev Sepp. Üleilmastumine ja globaalprobleemid. 2009. Lk 143-186
  7. Colin Shindler. Iisraeli riigi ajalugu. 2011 lk 232-362
  8. Euroopa Liidu ametlik lehekülg: http://europa.eu/index_et.htm

Artiklid ajakirjast Diplomaatia; saadaval ka internetist: www.diplomaatia.ee

  1. Nr 32 aprill 2006 William MontgomerySlobodan Miloševići pärand ja vahekord rahvusvahelise üldsusega
  2. Nr 47 september 2006 Jüri LuikTerrorismi eesmärgid
  3. Nr 52 detsember 2007Kosovo kaks pead
  4. Nr 52 detsember 2007Christa MeindersmaKosovo: Euroopa viimase pusletüki paikapanek
  5. Nr 55 märts 2008Marko MihkelsonSaatuserõngas Venemaa – püüd mõista mõistmatut
  6. Nr 61 september 2008 Ivan SuhhovAbhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine: mis saab edasi?
  7. Nr 85 september 2010 Heli Tiirmaa-KlaarRahvusvaheline koostöö küberjulgeoleku tagamisel
  8. Nr 97 september 2011 Kurt VolkerKümme aastat hirmu