Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekool Võrumaal

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsil on aastate jooksul välja kujunenud mitmeid huvitavaid ettevõtmisi õpetajate enesetäiendamiseks. Toredaks traditsiooniks on saanud seltsi suvekool, mida korraldatakse igal suvel eri maakonnas. Seekord kohtuti 11.–13. augustil Võrumaal, seda juba kolmandat korda, sest esimene seltsi suvekool toimus 1994. aastal just siin. Teine kord võõrustas Võrumaa ajalooõpetajaid 2008. aastal. See on üks ummamuudu kant, kus mägede ja järvede vahel on avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele igal aastaajal. Kõike seda püüdsid meie maakonna ajalooõpetajad 73-le suvekoolis osalejale ka pakkuda. XXVIII korda peetavatel suvepäevadel oli tähelepanu all väikelinna Võru omapära, keskaeg linnuses, seto kultuuri tavad ja kombed ning mitmesuguste ainealaste kogemuste jagamine.

Võrumaa päev

Suvekooli pidulik avamine leidis aset Võru Gümnaasiumis, kus muusikalise tervituse esitas abiturient Hellika Otsar. Linnapea Anti Allas meenutas Võru linna ajalugu ja tõi esile seoseid linna arengus mineviku ja tänapäeva vahel. Erilise huviga kuulati Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvitsa sisukat esitlust koolis toimuvast, pälvis ju  kool 2020. aastal „Aasta kooli“ tiitli. Järgnesid erinevad töötoad. Õpilaste uurimis- ja praktiliste tööde juhendamisest ja kaitsmisest jagasid kogemusi õpetaja Kaja Kenk Võru Günaasiumist ja Küllike Nagel Vastseliina Gümnaasiumist. Just nende koolide õpilaste tööd on mitmed aastad pälvinud  auhinnalisi kohti erinevatel uurimis- ja teadustööde võistlustel. Võru Gümnaasiumi õpilasfirmade edulood aitas lahti mõtestada direktor Karmo Kurvits. Meie Seltsi esinaine, Maarja Tinn, avas uuemaid suundi ajaloodidaktikas ning Eesti Noorteühenduse Liidu koordinaator Carlotta Põdra selgitas kuulajatele kogukonnapraktika olemust ja korraldamise vorme. Väike linnatuur kogenud giididega (Siiri Toomik, Silvi Jansons, Katre Rünk) linna keskväljakul, Katariina alleel, Kreutzwaldi pargis ja Tamula rannapromenaadil  aitas paremini tunnetada väikelinna Võru omapära.

2014. aastal kanti UNESCO maailma vaimse pärandi nimistusse Võrumaa suitsusaunakombestik. Suitsusaun, võru keeles savvusann, on tänapäevalgi Vana-Võrumaa ja Setomaa taludes au sees. Just nendel teemadel said külalised teadmisi Mooska talus Haanjamaal, kus perenaine Eda Veeroja ja peremees Urmas Veeroja lahedat juttu puhusid ning saunas suitsutatud liha pakkusid. Esimesele päevale tõmmati joon alla Hämsa kõrtsis, kus rikkaliku õhtusöögi kõrval pakkus muusikalist etteastet Toomas Valk (Nedsaja Küla Bänd), kes on mitmetel aastatel valitud Seto Kuningriigi parimaks pillimeheks.

Võromaalt Setomaale

Päev algas ekskursiooniga legendidest tulvil Vastseliina piiskopilinnuses,  kus linnuseisand Ivar  ja linnuseemand Inga  pajatasid värvikalt lugusid  keskaja inimeste eluolust. Vaadata olid 14. sajandist pärinevad linnusevaremed, pühakoht, keskaja elamuskeskus ja palverännumaja ning väike teeliste kabel.

Särava giidi Helen Külviku juhtimisel järgnes ringreis Eesti ühes eripärasemas kultuuripiirkonnas – Setomaal. Setod on soomeugrilased, eestlaste lähisugulased, nendega segunenudki, kuid ikka on see rahvakild säilitanud oma kultuuri. Kohtuti Setomaa eriliste inimeste ja põnevate paikadega. Tobrova külas Luikjärve talus võttis meid vastu kohaliku kultuuri kandja sootska Õie Sarv, kes ehedas seto keeles jagas teadmisi setode igapäevaelust, rahvarõivastest ja taluarhitektuurist. Juttu ilmestas pillimäng ja seto leelo. Uhked on seto naise puna-must-valged rahvarõivad, mille eriliseks osaks on hõbeehete komplekt. Öeldakse, et seto naist on enne kuulda kui näha, nõnda kõva häält teevad kõlisevad hõbeehted. Luikjärve talu on ilmekas näide kindlustalust, kus hooned paiknevad kindlal viisil ümber moro ehk õue. Tegemist on lihtsa seto taluga, kuid nägime ka rikka seto talu majapidamist Värska talumuuseumis, mida Maret Vabarna muheda jutu saatel uudistati.

Kolossova külas viibisime Jumalamäel – setode iidses pühapaigas. Pärimuse kohaselt võtab  Jumal selles kohas taevasse minevad hinged oma vankri peale. Kohalik skulptor Renaldo Veeber on valmistanud mäele uhke Peko (setode viljakusejumal) kuju. Lugusid oma elust sootskana ja ettevõtjana jutustas Silver Hüdsi, kes taastas vanavanemate talu ja asutas Vana Jüri seebikoja, kus valmivad ökoloogiliselt puhtad käsitööseebid. Välja on töötatud ca 40 seebiretsepti. Seda retke jäävad meenutama seebipoest soetatud erinevate nimetustega seebid.

Setomaa valla Värska külastuskeskuse uueks vaatamisväärsuseks on kindralleitnant Nikolai Reegi taastatud suveresidents – Reegi maja, mille ekspositsioon seob omavahel Petseri Põhjalaagri ning Värska kui kuurortpiirkonna temaatika. Ajaloolase Andres Seene loeng Nikolai Reegi elust ning 1920. aastatel rajatud Petseri Põhjalaagrist lisas tubli annuse ajalooõpetajate teadmistele.

Taarka Pärimusteatri etendus “Petserimaa igatsus“ Säpina küla heinaküünis pani meid kõiki mõtlema setode olukorrast. Ajalooliselt on Setomaa hõlmanud palju suurema ala, sest kolm neljandikku ajaloolisest Setomaast on nüüd Vene Föderatsiooni valduses. Tegelikult on setod suurema osa ajaloost elanud Vene riigi koosseisus, Eesti osaks sai Setomaa alles 1920. aastal ning 1945. aastal jagati Setomaa toonase Eesti NSV ja Vene NFSV vahel ära. Tänu etendusele mõistame seto kultuuri ja nende igatsusi palju paremini.

 Seltsi asjad ja argument ainetunnis

On tavaks saanud, et suvekooli kolmas päev kulub mõttevahetustele meie seltsi tegemistest ja ettevõtmistest. Nii ka seekord. Võrumaa Kutsehariduskeskuse uhkes auditooriumis arutleti nii põhikirja muudatusi kui ajaloo olümpiaadi korraldamist, kutsuti kõiki seltsi sügiskonverentsile ning välisreisile Šotimaale. Siim Ruul (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Eesti Väitlusseltsi liige) suutis juba üsna väsinud seltsilisi oma haarava esitusega argumenteerimisoskuse kujundamise võtetest köita ning inspireerida.

Võrumaa ajalooõpetajad Merike Värsi juhtimisel püüdsid pakkuda Eesti ajalooõpetajatele mitmekesist programmi tutvustamaks seda omapärast piirkonda Eestimaa kagunurgas. Ehk mõistavad külalised nüüd paremini laulusõnu “Võromaa, Võromaa – kõgõ ilosamp sa“.

Täname häid toetajaid ja koostööpartnereid Väimela ja Jaagumäe toidukeskustest, Setomaa muuseumeid ning giid Helen Külvikut, Võru Gümnaasiumi, Võrumaa Kutsehariduskeskust, Võru linnavalitsust, Võrumaa Arenduskeskust ja paljusid teisi abilisi.

 

Malle Puolakainen

korraldustoimkonna liige,

Parksepa Keskkooli koolimuuseumi juhataja

 

Merike Värs

Kääpa Põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Fotod suvekoolist Võrumaal

Fotod tegi Kaire Nurk.

 Ajalooõpetajad Luikjärve talus ehedat seto kultuuri tunnetamas

Seltsilised naudivad ajaloolase Andres Seene lühiloengut Nikolai Reegist

Sootska Aare Hõrn selgitab setode ja Setomaa lugu

Suvekool Võrumaal

Käesoleva aasta suvekool toimub 11.–13. august 2021 Võrumaal.

Suvekooli paremaks ettevalmistamiseks palume teatada oma osalusest hiljemalt 05. aprill 2021. Tasumine toimub arvete alusel.

Suvekooli osavõtutasu on 115 eurot.

Registreerimine on lõppenud!

Ajakava

Kolmapäeval, 11. augustil  alustame Võru Gümnaasiumis, mis pälvis möödunud aastal “Aasta kooli” tiitli. Suvekooli avamise, tutvustavate sõnavõttude ning lühikeste töötubade järel suundume põgusale linnatuurile. Edasi liigume Haanjamaale Mooska turismitallu, kus Eda Veeroja tutvustab suitsusauna pärimust. Saab mekkida saunas suitsutatud liha.

Õhtusöök Hämsa kõrtsis. Meeleolu loob mitmel aastal Seto Kuningriigi parimaks pillimeheks tunnistatud Toomas Valk (Nedsaja Küla Bänd). Ööbimine Väimela Kutsehariduskeskuse vastrenoveeritud õpilaskülas.

Neljapäeval, 12. augustil suundume pärast hommikusööki legendidest tulvil 14. sajandist pärinevasse Vastseliina linnusesse. Edasi tutvume lähemalt seto kultuuriga: külastame vaest ja jõukat seto talu, kuulame leelokoori, kinnitame kõhtu Tsäimajas. Jalutame Põhjalaagri radu mööda 2020. a suvel avatud Reegi majani, kus Nikolai Reegi uurija Andres Seene kindrali elulugu avab. Õhtu lõpetame Saatses, kus loodetavasti õnnestub vaadata etendust “Petserimaa igatsus” (sisu: 1990ndad Setomaal, üle piiri armastus). Pärast etendust peatume Jumalamäel, kohtume sootska Silver Hüdsiga. Põikame sisse Vana Jüri seebikotta, mis on teadaolevalt esimene seebikoda Setomaal.

Reedel, 13. augustil jagab Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Eesti Väitlusseltsi liige Siim Ruul võimalusi argumenteerimisoskuse kujundamiseks ainetunnis. Arutame seltsi tegemisi, metoodikaalast koostööd, olümpiaadi temaatikat.

 

Orienteeruv lõpp 14.00

Suvekooli täpsem ajakava saadetakse registreerunud osalejatele hiljemalt juuni alguses.