Kogukonnapraktikast õpetajale

Kogukonnapraktika on kogemusõpe, mille käigus õpilased lähevad vabaühendusse lühipraktikale. 
Õpilane saab praktilise õppekogemuse, kool saab sisukama ja sisulisema õppekava ja vabaühendus saab tuttavaks kohalike noorte ja tulevaste tegijatega. Kogukonnapraktika toimub täna 40 koolis ja enam kui 200 vabaühenduses üle Eesti.

Mis see on?

Kogukonnapraktika on kodanikuhariduse meetod, mis ühendab formaalset ja mitteformaalset õpet. Kogukonnapraktika kuulub aktiivõppemeetodite hulka koos juhtumianalüüside või uurimisprojektidega. See on metoodiline vahend, mille abil on võimalik saavutada sotsiaalainete õpitulemusi nii põhikooli kolmandas astmes kui ka gümnaasiumis. Kogukonnapraktika annab ette põhjalikult läbi mõeldud ja ette valmistatud tööriistad (praktikapäevik, veebipõhised registreerimis- ja tagasisidevormid, vabaühenduste andmebaas, käsiraamat), mis aitavad õpetajal teoreetilisi teadmisi praktikas kogetuga siduda.

Programmiga liitunud koolide noored valivad kohalike vabaühenduste seast endale praktikakoha ning osalevad 10-15 tundi aktiivselt sealses tegevuses, täites mõnd jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet või vabaühenduse inimeste juhendamisel teostades enese algatatud ideed vabaühenduse kasuks. Õpetaja aitab praktikakogemust seostada selliste teemadega nagu kodanikualgatus, sotsiaalne sidusus, kodanik, riik jms.

Kogukonnapraktika võimaldab kaasata ka muidu passiivseid noori. Senine kogemus näitab, et 90%-l enne skeptiliselt suhtunud õpilastest muutus arvamus pärast praktika läbimist positiivseks ja kodanikealgatusi pooldavaks.

Praktika kestab lühikest aega, aga sellise kogemuse järel mõistab noor paremini ühiskonna toimimist ning saab ise otsustada käia edaspidi vabatahtlikuna, algatada ise ja kaaluda tööd kolmandas sektoris oma karjäärivalikul. Kogukonnapraktika ei ole vabatahtlik tegevus – see on õppetöö ainulaadne osa.

Praktika läbimine mõjutab õpilaste väärtushoiakuid, nagu isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus, säästev eluviis. Kõige olulisema tulemusena saab aga esile tuua selle, et kogukonnapraktika läbinud teadvustavad end ühiskonnaliikmetena, kes saavad olulistes küsimustes kaasa rääkida ja ühiskonna arengut mõjutada. Nõnda aitab programm õpetada uut põlvkonda, kes Eesti elu aktiivselt edasi viiks.

Kuna me elame üldiselt vinguvas ühis­konnas, siis saame vingumise­le panustamisega vastanduda: saame ise ära teha, selle asemel et oodata, et keegi kuskil tuleb ja teeb su elu ilusaks ja heaks. Kui mitte meie, õpetajad, siis kes veel? Meile on pealegi antud ainulaadne võimalus haarata sellesse tegevusse kaasa meie õpilased ja näidata neile läbi kogukonnapraktika, et tegutsemine annab ootamisest tunduvalt paremaid tulemusi.

Kuidas seda teha?

Koolides on kasutusel väga erinevad lahendused kogukonnapraktika kooli õppekavasse ja ainekavadesse integreerimisel.

Enamlevinud mudelid olgu siin headeks näideteks ja innustuseks, et iga kool saaks oma kogukonna, õpilaste ja õpetajate jaoks sobivaima lahenduse leida.

  1. Kogukonnapraktika on ühiskonnaõpetuse kohustuslik osa, st kõik ühe või mitme klassi õpilased peavad aine läbimiseks kogukonnapraktikat tegema.
  2. Kogukonnapraktika on kooli ühiskonnaõpetuse või laiemalt sotsiaal­ainete ainekavasse sisse kirjutatud. Selline lahendus on kasutusel enamikus koolides.
  3. Kogukonnapraktika on valikkursus, millest 20 tundi moodustab praktika ja ülejäänud kontakttunnid (teooria, sissejuhatus praktikasse, hiljem analüüs). Kursuse eest vastutavad kaks inimest: kursuse koordinaator ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Viimane tegeleb pigem kontakttundidega, esimene praktikaga seotud küsimustega.
  4. Kogukonnapraktika on eraldi kohustuslik kursus, mille eest vastutab ühiskonnaõpetuse õpetaja.
  5. Kogukonnapraktika on osa kolm aastat kestvast ettevõtlusõppe kursusest. Ettevõtlusõppe kursus on õpilastele valikkursus. Kursuse eest vastutavad koordinaator ja aineõpetajad.
  6. Kogukonnapraktika on 12. klassi koolieksam, mis on kõigile kohustuslik.
  7. Kogukonnapraktikat võib kaaluda ka 11. klassi uurimistöö lahendusena.
  8. Kogukonnapraktika on ühiskonnaõpetuse vabatahtlik osa, st õpilased võivad kogukonnapraktika valida üheks tegevuseks aine sees. Enamasti vabastatakse kogukonnapraktika tegijad mõnest muust tegevusest, nt kontrolltööst, referaadist vms. Selle lahenduse puudus on, et kõik õpilased ei saa praktikakogemust ja enamasti jäävad kõrvale need, kes on niigi passiivsed, kuigi just nemad võiksid sellest kogemusest enim kasu saada.
  9. Ära ei tohiks unustada ka III kooliastet. 8. ja 9. klassi õpilased saavad kogukonnapraktika läbimisega suurepäraselt hakkama. Miks mitte korraldada 8. klassi loovtöö terve klassi õpilastega kogukonnapraktika vormis? Ja kui 16-aastast peetakse piisavalt pädevaks osalema kohaliku omavalitsuse valimistel, on ta ka võimeline panustama kohalikku arengusse vabatahtliku tööga.